Lahingud Eesti piiridel & Eestis 1944

1944. a anti korpus Leningradi rinde koosseisu, Narva jõe lähedale Kingisseppa, kus see oli Igor Fedjuninski poolt juhitava 2. Löögiarmee tagalas kaitsetöödel.

11. veebruar 1944 alustas Punaarmee suurrünnakut Narva vallutamiseks, mille aga Saksa- Eesti ühisjõud peatasid. Narva lahingust võttis osa ka nüüdseks uuesti komplekteeritud ja koos täiendusega 8. Eesti Laskurkorpus. Esmajoones siiski üksuse kahurvägi, teisi eelistati pigem hoida reservis, juhtus sekka ka mõned üksikud luure- ja häirimisretked. Laskurkorpuse kahurvägi asus Narva jõe idakaldal natuke Narvast ülevalpool, ning pommitas Narvat pidevalt, mille tagajärjeks võib lugeda ka suure osa ajaloolise linna hävitamisest. Juuli lõpus alustati uue pealetungilainega ja punasõduritel õnnestus vallutada täielikult purustatud Narva.

5.–14. septembrini 1944 viidi korpus üle Lämmijärve Võnnu piirkonda ja ta osales 17. septembril Punaarmee pealetungis Emajõel. Seejärel osalesid korpuse diviisid Mandri-Eesti, Muhu- ja Saaremaa vallutamisel. Septembris toimunud suuremates lahingutes pani korpus toime sõjakuritegusid, näiteks Avinurme lahingus haavatute tapmine Avinurme kirikus, Kadrina teeristil, kus sõideti Kadrina kiriku juures pärast lahingut teele veetud haavatutest tankiroomikutega üle, ja Porkuni lahingus, mis toimus 21. septembril 1944.

354. laskurpolgu eelsalk eesotsas polguülema Vassili Võrguga jõudis 22. septembril sakslastest maha jäetud Tallinna, Vabariigi trikoloor asendati uue punasega leitnant J. Lumiste ja jefreitor E. Nagelmani poolt. Vassili Võrk oli kolm päeva Tallinna komandant. 22. septembril anti korpus Leningradi rinde 8. armee koosseisu.

Pärast Saksa väeosade taganemist jõudis korpus Tallinnasse, kuid Pääskülas panid Eesti sõdurid saksa vormis selle edasitungi paariks päevaks seisma.

17.–23. septembrini 1944 langes Mandri-Eestis 201, haavata sai 763 ja teadmata kadunuks jäi 17 meest. Virtsu langemisega 26. september 1944 oli Mandri-Eesti okupeeritud, kuid saared veel okupeerimata.