1945

8.–18.12.1944 võtsid korpuse väeosad teistelt väekoondistelt üle rannakaitse ja positsioonikindlustustööd Soome lahe rannikul Haapsalust Pudisooni. Detsembri lõpuks lõpetati esmajärgulised kindlustustööd. 1945. a. jaanuari lõpuks oli seal korpuse väeosade poolt kaevatud kaevikuid ja jooksukraave 12 088 m, 1505 laskuripesa, rajatud 1351 meeskonnavarjet jpm insenerrajatisi (teisaldatud pinnast 207 210 m3 ja ära kasutatud 47 175 tm metsamaterjali). 4.–10.02.1945 andis korpus Soome lahe ranniku kaitse üle ja 22. veebruariks koondati korpus Leedusse Ma˛eikiai ümbrusse 2. Balti rinde 42. armee alluvusse, kus 1945. a 17. märtsist kuni 1945. aasta maini võitles Eesti Laskurkorpus Kuramaal väegrupp Nord'i vastu.

Kogumiku „Korpusepoisid” hinnangul käis Punaarmee eesti rahvuväeosadest ja tööpataljonidest läbi 70 000 Eesti kodanikku ehk sama palju mehi nagu Vabadussõja lõpul oli mobiliseeritud Eesti kaitseväkke. Reaalselt relva käes hoida sai aga vähem kui 50 000 meest. Kokku hukkus 24 000 Punaarmeesse ja tööpataljonidesse sattunud Eesti kodanikku.

23. juunil 1945 NSV Liidu Ülemnõukogu seadusega demobiliseeriti tegevarmee vanemad aastakäigud. Juuli keskel läks Laskurkorpus üle rahuaegsele õppetööle, mis kestis pea aasta, Korpuse staap asus Tallinnas Aia (hilisem Ujula) tn 12.

28. juunil 1945 anti korpusele uus nimetus: 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus. 7. diviis nimetati 118. ja 249. diviis 122. kaardiväe laskurdiviisiks.