Vene Türgi sõja ajal 1877 – 1878 olid Vene väed suures
osas relvastatud ühelasuliste vintpüssidega, millele
türklastel oli vastu panna Winchster tüüpi
mitmelasulised. See asjaolu põhjustas Vene vägedele väga
suuri kaotusi ja loodi erikomisjon, mille ülesandeks oli
uue mitmelasulise vintpüssi loomine. Vene Tsaariarmee
kapten Sergei Ivanovich Mosin esitles 1889. aastal oma
7,62 mm relva ning ühtlasi samaaegselt demonstreeris oma
varianti ka Belgia relvainsener
Leon
Nagant. Kõik püsse testinud üksused eelistasid Nagant’i
loodud relva ja 1891. aastal hääletas komisjon 14
häälega 10 vastu belglase vintpüssi poolt. Peale seda
võtsid sõna mõned mõjukad ohvitserid, kes avaldasid
arvamust, et peaks eelistama ikka kodumaa toodangut ning
selle tulemusena jõuti kompromissile, et uus vintpüss
saab olema Mosin’i oma aga Nagant’i loodud
lukumehhanismiga.
1892. aastal alustati masstoodangut Tula Arsenal,
Izhevsk Arsenal ja Sestroryetsk Arsenal tehastes. Kuna
Venemaa relvatehaste toodangumaht oli piiratud siis
esitati Prantsusmaale tellimus 500 000 vintpüssi
tootmiseks.
1924. aastal loodi komitee, mille ülesandeks oli relva
modifitseerimine ning selle tulemusena loodi m1891/30,
mille disain võeti ratsaväe karabinilt.
Kogu 2. Maailmasõja aja oli m1891/30 Punaarmees standard
vintpüssiks.
Sõja lõpuks oli kokku toodetud üle 17 miljoni m1891/30
relva. |